3. Meeskonna arenguetapid
Inimesed on loomult seltskondlikud, kuid seda alles siis, kui nad saavad üle esialgsest kinnisusest ja õpivad tundma üksteise tugevaid ning nõrku külgi.
Meeskonnad muutuvad ja arenevad tegutsemise käigus.
Meeskonna arengus tuuakse välja neli etappi ehk faasi:
Järgnevates alapeatükkides iseloomustatakse iga etappi põhjalikumalt ning kirjeldatakse rühma liikmete tegevusi ja tundeid ning juhi ülesandeid meeskonna ühteliitmisel ja meeskonnatöö korraldamisel.
3.1 Sõltuvuse faas
Rühma liikmete tunded ja tegevus
Rühma juhi ülesanded
Meeskonnad muutuvad ja arenevad tegutsemise käigus.
Meeskonna arengus tuuakse välja neli etappi ehk faasi:
- Kujunemise faas, mida iseloomustab sõltumine juhist,
- Tormiliste muutuste ja konfliktide faas,
- Reeglite ja normide kehtestamise ja üksteisest eraldumise faas,
- Koostööle tuginev tegutsemine.
Järgnevates alapeatükkides iseloomustatakse iga etappi põhjalikumalt ning kirjeldatakse rühma liikmete tegevusi ja tundeid ning juhi ülesandeid meeskonna ühteliitmisel ja meeskonnatöö korraldamisel.
3.1 Sõltuvuse faas
Rühma liikmete tunded ja tegevus
- Ebakindlus, kahtlused ja kõhklused: „kas saan hakkama, kas sobin siia, mida ja kuidas tuleb teha, et mind aktsepteeritaks ja omaks võetaks“
- Orienteerutakse rühma kokku kutsunud juhile, teda idealiseeritakse ning usutakse, et ta teab kõike, temalt oodatakse juhtnööre, abi ja toetust.
- Rühma liikmed ei näe võimalust toimuvat mõjutada ja ei tunne toimuva eest vastutust.
- Rühma liikmed annavad end juhi hoolde ning lasevad tal määrata, kuidas edasi minna.
Rühma juhi ülesanded
- Tagab turvalise õhkkonna.
- Algatab reeglites ja normides kokkuleppimise.
- Soodustab ja õhutab rühma liikmete omavahelist suhtlemist.
3.2 Konflikti faas
Rühma liikmete tunded ja tegevus
Rühma juhi tunded ja roll
3.3 Eraldumise faas
Rühma liikmete tegevus
Juhi roll ja ülesanded
3.4 Koostöö faas
Rühma liikmete tegevus
Juhi ülesanded
3.5. Rühma arengutsükkel kordub
Mõne aja möödudes võib rühmas uuesti tekkida aktiivsuse langus seoses saavutatud rahulolu ja tulemustega. Rühma liikmed võivad uuesti kogeda oma individuaalsuse piiramist ning võivad hakata otsima võimalust oma vajadustele ja seisukohtade maksmapanekuks teiste arvel.
Rühma lisanduvad uued liikmed või juhi vahetumine toovad kaasa pingeid. Rühm langeb enamasti tagasi konflikti faasi, milles igaüks võitleb iseenda eest. Tsükkel läbitakse uuesti, kuid see toimub kiiremini tänu mõnede normide toimimisele, mis on varasemalt kokku lepitud. Uut konfliktifaasi on kergem läbida, sest teatakse üksteise iseärasusi ning omandatud on mõned hoiakud, mis aitavad rühmas ja rühmaga toime tulla.
Rühma liikmete tunded ja tegevus
- Juhi käitumist käsitletakse oma tegevusvabaduse piiramise ja kitsendamisena
- Tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid rühma liikmed pole veel valmis iseseisvalt vastutama. See vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile.
- Rahulolematuse väljendamise viisiks on esialgu passiivne vastuseis: hilinemine, vaikimine, info endale hoidmine; hiljem pikad teemavälised sõnavõtud, lahmivad hinnangud ja agressiivsus nii üksteise kui ka juhi suhtes. Tekkivad ebapüsiva koosseisuga aliansid ja alarühmad.
- Aktiivsemad rühma liikmed püüava ennast näidata teadjate ja oskajatena. Otsitakse oma kohta ja rolli grupis („kellele ma meeldin?, kellega ma ei sobi?, keda toetan?, kelle järgi joonduda?“). Rühma eesmärgid, tegusemise otstarve, koostöö reeglid ja juhi roll seatakse kahtluse alla.
- Rühma mõned liikmed moodustavad omavahelisi liite. Väljendatakse polariseerunud arvamusi - rühma eesmärkide ning juhi tegevuse poolt või vastu.
- Rühm ei tööta tulemuslikult, energia suunatakse ülesannete lahendamise asemel suhete selgitamisele, mõnikord ka võimuvõitlusele.
Rühma juhi tunded ja roll
- Juhile võib tunduda, et grupp provotseerib või ründab teda asjata. Tal võib tekkida soov end kaitsta või vastu rünnata.
- Grupi arengu määrab juhi suutlikkus hoiduda destruktiivsest jõukatsumisest ning oskus lahendada konfliktid konstruktiivselt – neid summutamata või vältimata. Tähtis on arusaamade selge väljendamine ja põhjendamine ning partneri kuulamine.
- Juhul kui juht lahendab olukorda autoritaarselt võib rühm langeda tagasi sõltuvuse faasi ja alistuda juhile. Vastutusest ülesannete täitmise eest loobutakse ja tulemuste saavutamise eest loetakse vastutavaks juht.
- Kui juht talub pingeid ja lahendab konfliktid arvestades osapoolte huve ja vajadusi, kui ta pole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on grupi liikmed valmis iseseisvumiseks.
3.3 Eraldumise faas
Rühma liikmete tegevus
- See etapp algab selgituste ja tunnete jagamisega: rühma liikmed räägivad oma vajadustest, personaalsetest eesmärkidest, suhtlemisraskustest ja ootustest meeskonnas tegutsemisele.
- Tõhusus kasvab, määratletakse ja sõnastatakse selgelt ülesanded, mida ollakse valmis täitma. Energia suunatakse suhete selgitamise asemel tegutsemisele
- Rühma liikmed täpsustavad ja piiritlevad oma ülesanded ja rolli grupis ning tegelevad oma staatuse kindlustamisega. Huvid on suunatud oma vajaduste ja soovide täitmisele. Teistelt oodatakse väljakujuneva tööjaotuse tunnustamist.
- Probleemid arutatakse omavahel läbi. Sõnastatakse grupi normid, mis aitavad jõuda soovitud tulemusteni.
- Kujundatakse oma arvamus. Seda ei vastandata enam juhi või mõne ebameeldivana tundunud grupi liikme arvamusele vaid pigem kõrvutatakse arvamusi ja otsitakse nii ühisosa kui ka omapära.
Juhi roll ja ülesanded
- Juht õhutab rühma liikmete enesekehtestamist: võimaldab neil oma arvamusi ja ettepanekuid põhjendada ja selgitada ning suunab tähelepanu arvamustevõrdlemisele, toob välja sarnasused ja igaühe eripära
- Korraldab või koordineerib ühisürituste korraldamist, suunab ja soodustab ühistegevust ja meeskondlikku teabevahetust.
- Pöörab tähelepanu ja tõstab esile rühma tagasihoidlikumate liikmete arvamused.
3.4 Koostöö faas
Rühma liikmete tegevus
- Kõigi rühma liikmete arvamused kuulatakse ära ja võetakse teatavaks, üksteise erinevusi tunnustatakse ja väärtustatakse.
- Rühmas kujuneb välja selge tööjaotus, mis vastab liikmete võimetele ja oskustele
- Probleemidele otsitakse mitmeid, enamust rahuldavaid lahendusi
- Suheldakse avatult ja pingevabalt
- Vaidlused tekkivad mitte isiklike vastuolude ja emotsionaalse pinge tõttu vaid pigem arvamuste lahknemise tõttu sellest, kidas kokkulepitud tulemuseni jõuda
- Kriitika on suunatud lahendustele, puuduvad emotsionaalsed hinnangud, mis olid iseloomulikud konflikti faasis. Kriitika kulatakse ära ning korrigeeritakse tegevust.
- Oma vajadusi piiratakse grupi huvides.
- Vastutus võetakse nii enda kui ka grupi tulemuste eest: võetakse endale uusi ülesandeid, et teha ära need asjad, mille eest keegi teine ei vastuta, kuid mis on ühistes huvides vajalikud.
- Grupi liikmed märkavad tunnustavad teiste liikmete jõupingutusi ja panust. Üksteist matkitakse ja jäljendatakse, õpitakse üksteiselt ja julgetakse küsida abi.
Juhi ülesanded
- Hoiab rühma liikmete ning organisatsiooni eesmärgid kooskõlas
- Soodustab rühma liikmete suhtlemist teiste rühmadega, et vältida suletud grupi teket
- Tunnustab ja tõstab esile uute ideede hankimist ja uudsete lahenduste pakkumist.
3.5. Rühma arengutsükkel kordub
Mõne aja möödudes võib rühmas uuesti tekkida aktiivsuse langus seoses saavutatud rahulolu ja tulemustega. Rühma liikmed võivad uuesti kogeda oma individuaalsuse piiramist ning võivad hakata otsima võimalust oma vajadustele ja seisukohtade maksmapanekuks teiste arvel.
Rühma lisanduvad uued liikmed või juhi vahetumine toovad kaasa pingeid. Rühm langeb enamasti tagasi konflikti faasi, milles igaüks võitleb iseenda eest. Tsükkel läbitakse uuesti, kuid see toimub kiiremini tänu mõnede normide toimimisele, mis on varasemalt kokku lepitud. Uut konfliktifaasi on kergem läbida, sest teatakse üksteise iseärasusi ning omandatud on mõned hoiakud, mis aitavad rühmas ja rühmaga toime tulla.
Joonis 4. Rühma kujunemine meeskonnaks: rühma liikmete tunded ja tegevus meeskonna arengu erinevates faasides
Ülesanne
Vaadake läbi video. Kirjeldage video põhjal, mis aitab Teie arvates meeskonnal tulemusliku koostööni jõuda.
